"Võtmed varastati ära"

P1030377

Tänane artikkel on ühest huvitavast tõestisündinud juhtumist, millele ma fotografeerides täna peale sattusin. Nimelt ei viitsinud ma täna ühtegi loengusse minna ja läksin hoopis pildistama oma projektide jaoks. Ma liikusin mööda raudteed ja lõpuks jõudsin peaaegu Tartu piirile, kui ma äkki nägin politseiautot majade vahele sõitmas. Otse loomulikult on mu iseloomus alati välja uurida millega mendid tegelevad, seepärast läksingi vaatama et mis case on.

Mendiauto peatus ühe vanemapoolse naise juures ning politseinikud astusid välja ning hakkasid temaga rääkima (pildil). Ma hoidsin distantsi ja pildistasin kaugelt ning seetõttu ei kuulnud, millest nad rääkisid. Paari minuti pärast sõitis politseibuss minema ning vanur jäi üksi sinna. Otsustasin asja uurida ning läksin lähemale. Ootamatult aga pöördus vana naine minu poole:

(siinkohal toon ära kogu dialoogi nii kuidas see mul meeles on)

Naine: Tere, ega Teie ei tunne neid lapsi, kes seal tagumises sektsioonis elavad?
Mina: Ee.. ei tea küll… ma ei ole tegelikult üldse siitkandist.
Naine: Ah nojah, ma mõtlesin, et äkki Te teate… nad varastasid mul võtme ära.
Mina: Vabandage, ma tõesti ei oska Teid aidata…
Naine: Jah, nad on juba nädal aega siin pidu pidanud ning nüüd varastati mul korterivõti ka ära. Ma siis lõpuks kutsusin politsei kohale, aga need lapsed nägid ära et politseiauto on ja putkasid minema… ega Te ei tea kes nende vanemad on?
Mina: Ma tõsiselt ei tea… ei ela siin
Naine: … Ei teagi et kes siin rohkem süüdi on, kas lapsed või vanemad, kuid siiski: vanalt inimeselt võti ära varastada. Hea seegi, et mul korter tühi ei olnud, muidu ma poleks nädal aega sisse saanud.
Mina: Jah, ma ei oska seda kommenteerida…
(ma hakkasin vaikselt minema liikuma ning ta kõndis mulle kõrval järele)
Naine: Ma tõsiselt vabandan, et ma niimoodi Teie poole pöördusin, aga ma arvasin, et äkki oskate aidata. Sest ma kutsusin ju politsei, aga need lapsed jooksid seda nähes kohe minema.
Mina: Ei ole midagi…
Naine: Ja ongi nii, et nüüd lõpuks varastasidki nad mu võtme ära, see on tegelikult siiski väga tõsine tegu.
Mina: Ja ei ma usun teid täielikult…
Naine: See on see, et vanemaid ei ole kodus ja siis hiirtel pidu. Ma poleks muidu võib-olla nädal aega oma korterisse pääsenud. Ma siiski väga vabandan, et ma Teie poole pöördusin.
Mina: Ei, tegelikult ka, pole lugu
Naine: Nüüd ma peangi postkontorisse minema ja ühe kirja ära saatma.
(jõudsime lõpuks tänavale ja siin oligi 50-50, kas postkontor asub vasakul või paremal…)

P1030381 Ma keerasin paremale ja ostsin lähedalolevast R-Kioskist endale juua, naine aga läks üle tee ja hakkas seal bussipeatuses kellegagi juttu ajama. Mul on vist päris hea ettekujutus, missugune nende dialoog välja nägi ;)

Ongi kõik. Lihtsalt üks juhtum elust enesest.

One Response to “"Võtmed varastati ära"”

  1. ACX said:

    Nov 12, 08 at 11:04

    Uhh see dialoog on nagu lõik kohustusliku ilukirjanduse raamatust… 6lk’d teksti 2 lõiku korduvat sisu.