Üks päev ilma MSNita ehk MSNi saaga, part II

Just nii… praeguseks hetkeks olen ma tervelt 19 tundi olnud ilma MSNita… Ja see tähendab täpselt seda mida sa arvad: ma pole ühtki Nudge’i, ühtki ärritavat Alerti, isegi mitte ühtegi “tsau, mis teed” sõnumit saanud. Ehk siis ma lähen vaikselt hulluks…

Niipalju kui ma tean, ei ole kummaski Narva mnt ühikas MSNi. Seda olen ma järeldanud peamiselt konstantsetest hädakarjetest ning seina taga kostuvatest mütsudest, mis on tekitaud meeleheitel tudengite peade ja seina kokkupõrgetest. Senini pole mulle veel ühestki surmajuhtumist teatatud, kuid kuna MSN ei tööta, siis ei saagi ükski teade minuni jõuda. Mul jääb üle vaid ignoreerida tõenäosust ja loota parimat. Ka teistest ühikatest pole midagi kuulda olnud… MSNi puudus on tekitanud raudse eesriidega võrreldava infosulu.

Minu lootus kasutada ICQ-d on luhtunud. Tundub, et misiganes MSNi blokeeris, on sama teinud ka teiste suhtlusprogrammidega. Praegusel hetkel kahetsen ma esimest korda, et mul pole Orkutis kasutajat, vähemalt saaks ma siis oma lugu maailmale jutustada… Minu ainuke väljund ongi see blogi, kuid vaid mõni inimene teab selle olemasolust (ma ei saa ju sellest teistele rääkida – MSNi pole). Sellistel hetkedel pöörduvad inimesed religioonide poole… kuid mis alternatiivi saab ükski jumal pakkuda MSNi asemele..?

Raske südamega panen jutule punkti ning lähen magama. Loodetavasti on homseks MSN taastunud… kui mitte, siis…

… siis pean ma Campusneti ühe vihase kõne tegema. Seniks aga palvetagem.

* Ahjaa, muuseas WebMessenger töötab, aga ma ennem sureks või kastreeriks end haamriga kui seda kasutaks. Sest see on gay